Diabeetiline retinopaatia

Mis on diabeetiline retinopaatia?

Silma võrkkest (reetina) on kihid valgustundlikke rakke, mis kannavad nägemissignaali ajju. Reetina verevarustus toimub väikeste veresoonte kaudu. Pikaajaliselt kõrge veresuhkur kahjustab nende veresoonte seinu — need muutuvad lekkivaks, ahenevad ja võivad rebeneda. Tulemuseks on nägemise hägunemine, väikesed mustad täpid ("hõljujad") nägemisväljas ning pikemas perspektiivis täielik nägemise kaotus.

Statistika: kõigil 20+ aastat diabeeti põdenutel on tuvastatav retinopaatia. 1. tüüpi diabeediga patsientidel ilmnevad esimesed muutused tüüpiliselt 5 aasta möödumisel diagnoosist, 2. tüüpi diabeedi puhul võivad muutused olla juba diagnoosi hetkel olemas.

Etapid

Retinopaatia areneb järjest, samm-sammult:

1. Mitteproliferatiivne retinopaatia (NPDR) — varased muutused. Veresoonte seintes tekivad väikesed laienemised (mikroaneurüsmid), võivad ilmuda väikesed verevalumid ja kollased laigud (eksudaadid). Nägemine on sageli normaalne.
2. Mõõdukas NPDR — rohkem mikroaneurüsme ja verevalumeid, mõned veresooned ummistuvad.
3. Raske NPDR — paljud veresooned ummistunud. Reetina osad jäävad ilma verevarustuseta (isheemia). Nägemine võib veel olla normaalne, kuid risk nägemise kaotamiseks on suur.
4. Proliferatiivne retinopaatia (PDR) — isheemia stimuleerib uute, ebanormaalsete veresoonte kasvu (neovaskularisatsioon). Need uued veresooned on rabedad ning võivad rebeneda, põhjustades verejooksu klaaskehasse ning lõpuks võrkkesta irdumise (võrkkest tuleb lahti silmapõhjast).
5. Diabeetiline makulaarne ödeem (DME) — vedeliku kogunemine reetina keskosas (maakulas), mis vastutab terava nägemise eest. Võib tekkida igas retinopaatia etapis ja on kõige sagedasem nägemiskaotuse põhjus.

Sümptomid

Retinopaatia puhul on tähtis teada, et varased etapid on täiesti sümptomivabad. Patsient ei tunne ega näe midagi ebatavalist, kuigi võrkkest on juba kahjustatud. Kui sümptomid ilmuvad, on need:

• Hägune või moonutatud kesknägemine (DME tunnus)
• Mustad täpid või "hõljumid" nägemisväljas (klaaskehasse tunginud veri)
• Tumedad alad nägemisväljas
• Vähenenud öine nägemine
• Värvide tajumise muutused
• Järsk osaline või täielik nägemise kaotus (raske verejooks või võrkkesta irdumine — nõuab kiiret tegutsemist)

Diagnoosimine

Retinopaatia diagnoosimiseks on kaks põhilist meetodit:

• Silmapõhjade pildistamine (fundoskoopia) — pildistame võrkkesta digitaalse kaameraga ning hindame mikroaneurüsme, verevalumeid, ekssudaate ja uuskasvanud veresooni. See meetod sobib hästi sõeluuringuks ja meil saab seda teha kohapeal vastuvõtu ajal.
• Optiline koherentstomograafia (OCT) — kasutab valgusega skaneerimist, et saada võrkkesta läbilõike kujutist. Eriti hea makulaarse ödeemi diagnoosimiseks. Tehakse silmaarsti juures.

Sõltuvalt diabeedi tüübist ja kestusest soovitame:

• 1. tüüpi diabeet: esimene silmapõhja kontroll 5 aasta pärast diagnoosi, seejärel kord aastas.
• 2. tüüpi diabeet: kontroll kohe diagnoosi hetkel ning seejärel kord aastas (või sagedamini, kui leitakse muutusi).
• Rasedusdiabeet või rasedaks jäämine diabeetikul: iga 3 kuu järel.

Ravi

Ravi sõltub etapist:

• Varased etapid: langetada veresuhkru taset, vererõhku ja kolesterooli. Sageli ei vaja muud ravi, vaid regulaarne jälgimine.
• Raske NPDR ja PDR: laser-fotokoagulatsioon (laseriga "ärapõletatakse" isheemilised osad reetinas, et peatada uuskasvanud veresoonte teke). Tehakse silmaarsti juures.
• Diabeetiline makulaarne ödeem: anti-VEGF süstid silmakehasse (ranibizumab, aflibercept, brolucizumab) — vähendavad turset ja parandavad nägemist. Tehakse silmaarsti juures.
• Klaaskehas verevalum või võrkkesta irdumine: vitrektoomia — operatsioon, kus klaaskeha eemaldatakse ja võrkkest taastatakse.

Kuidas ennetada?

Retinopaatia ennetamine on lihtne — kuid nõuab pidevat tähelepanu:

• Hoia HbA1c eesmärgi piires (< 7%, ideaalne 6,5%)
• Kontrolli vererõhk alla 130/80 mmHg
• Hoia LDL-kolesterool < 2,6 mmol/L (madalam, kui on juba olemas tüsistused)
• Loobu suitsetamisest — suitsetamine kiirendab retinopaatia teket
• Käi regulaarselt silmapõhjade kontrollis.

Meie kliinikus

Tallinna Endokrinoloogia Kliinikus teostame silmapõhjade pildistamise kohapeal vastuvõtu ajal. Pakume seda teenust nii Tervisekassaga (saatekirjaga, paketis) kui ka tasuliselt (50 €/silm või paketis 110 €: visiit + HbA1c + silmapõhjade pildistamine). Kui leiame muutusi, suuname sind koheselt silmaarsti juurde.