2. tüüpi diabeet

Mis on 2. tüüpi diabeet?

2. tüüpi diabeet on krooniline ainevahetushaigus, mille puhul keha rakud muutuvad insuliini suhtes tundetuks (insuliiniresistentsus) ning kõhunääre ei suuda toota piisavalt insuliini, et seda kompenseerida. Vere glükoosisisaldus tõuseb pidevalt, kahjustades aja jooksul veresooni, närve ja siseorganeid.

Eestis on 2. tüüpi diabeediga umbes 90 000 inimest ning hinnanguliselt 30 000–40 000 inimest haigestub, ilma et nad sellest teaksid. Maailmas on diabeedist saanud üks 21. sajandi suurimaid rahvatervise probleeme — haigete arv on viimase 30 aasta jooksul kolmekordistunud.

Riskitegurid

2. tüüpi diabeet tekib geneetilise eelsoodumuse ja elustiilitegurite kombinatsioonil. Kõige olulisemad riskifaktorid on:

• Vanus üle 45 eluaasta
• Kõhupiirkonna rasvumine (vööümbermõõt > 94 cm meestel, > 80 cm naistel)
• Kehaline passiivsus — vähem kui 150 minutit aktiivset liikumist nädalas
• Lähisugulasel (vanemal, õel-vennal) on 2. tüüpi diabeet
• Naistel rasedusdiabeedi anamnees või polütsüstiliste munasarjade sündroom
• Kõrgenenud vererõhk (≥ 140/90 mmHg)
• Düslipideemia — madal HDL-kolesterool ja kõrge triglütseriidide tase
• Eelnevalt diagnoositud prediabeet (HbA1c 5,7–6,4% või tühja kõhu veresuhkur 5,6–6,9 mmol/L)

Patogenees: miks veresuhkur tõuseb?

2. tüüpi diabeet areneb tavaliselt aastate jooksul kahe põhilise mehhanismi koostoimes:

1. Insuliiniresistentsus — maksa-, lihas- ja rasvarakud ei reageeri insuliinile korralikult. Kõhunääre kompenseerib seda esialgu suurema insuliini tootmisega.
2. Beetarakkude kurnatus — aja jooksul ei suuda kõhunääre enam piisavalt insuliini toota. Vere glükoosisisaldus hakkab tõusma ning diagnoositakse diabeet.

Lisaks mängivad rolli ka teised mehhanismid: maksas suurenenud glükoosi tootmine/vabastamine, mao tühjenemise häirumine, soolehormoonide (GLP-1, GIP) tootmise häire ning ajus glükoosi taset reguleerivate mehhanismide häire. Sellepärast on ka ravi mitmekülgne ja keskendub mitmele mehhanismile korraga.

Sümptomid

2. tüüpi diabeedi algus on hiiliv — sümptomid arenevad järk-järgult ja võivad jääda märkamatuks aastaid. Tüüpilisemad on:

• Suurenenud janu ja sage urineerimine
• Pidev väsimus
• Hägune nägemine
• Aeglaselt paranevad haavad, eriti jalgadel
• Sagedased nahainfektsioonid ja seenhaigused (eriti naistel pärmiseente vaginiit)
• Tundlikkuse vähenemine või kipitus jalgades (varajane neuropaatia)
• Tumedad nahalaigud kaela- ja kaenlaalustes (acanthosis nigricans)

Paljudel patsientidel avastatakse 2. tüüpi diabeet rutiinanalüüside käigus või alles siis, kui ilmnevad tüsistused (südameinfarkt, jalahaavand, nägemise halvenemine). Selleks soovitamegi pärast 45. eluaastat lasta HbA1c kontrollida vähemalt iga 2–3 aasta tagant — riskigruppides igal aastal.

Diagnoosimine

Diabeedi diagnoos pannakse ühe järgmise kriteeriumi alusel (kinnitatuna kahe eraldi analüüsiga, kui sümptomid puuduvad):

• HbA1c ≥ 6,5%
• Tühja kõhu veresuhkur ≥ 7,0 mmol/L
• 2-tunni veresuhkur ≥ 11,1 mmol/L glükoosi tolerantsustestis (75 g glükoosijoogiga)
• Juhuslik veresuhkur ≥ 11,1 mmol/L koos klassikaliste sümptomitega

Prediabeet (HbA1c 5,7–6,4%) tähendab, et veresuhkur on tavalisest kõrgem, kuid ei vasta veel diabeedi kriteeriumitele. Õigeaegne sekkumine — toitumise muutmine, kehakaalu langetamine 7–10% ulatuses ja regulaarne liikumine — võib diabeedi tekkimise edasi lükata aastate või kümnendite võrra.

Ravi: samm-sammult

2. tüüpi diabeedi ravi on individualiseeritud, kuid järgib kindlat järjekorda:

1. Elustiilimuutused

Toitumise korrastamine, regulaarne liikumine ja kehakaalu langetamine 5–10% ulatuses on igasuguse ravi alus. Mitmed uuringud (Look AHEAD, DiRECT) on näidanud, et oluline kehakaalu langus võib viia 2. tüüpi diabeedi täielikku remissiooni — eriti haiguse varases staadiumis.

2. Metformiin

Metformiin on enamasti esmavaliku ravim. See vähendab maksas glükoosi tootmist/vabastamist ja parandab insuliinitundlikkust. On odav, ohutu ja sellel on isegi tõestatud südant kaitsev toime. Tüüpiline annus on 1500–2000 mg päevas.

3. Lisaravimid vastavalt patsiendi profiilile

• SGLT2-inhibiitorid (empagliflosiin, dapagliflosiin) — viivad glükoosi välja neerude kaudu, kaitsevad südant ja neere.
• GLP-1 agonistid (semaglutiid, liraglutiid, dulaglutiid) — süstitavad ravimid, mis aeglustavad mao tühjenemist, vähendavad söögiisu, langetavad veresuhkrut ja kehakaalu.
• DPP-4 inhibiitorid (sitagliptiin, linagliptiin) — tugevdavad keha enda GLP-1 toimet.
• Sulfonüüluurea (gliklasiid, glimepiriid) — stimuleerivad insuliini tootmist.
• Insuliin — kui muu ravi enam ei aita või beetarakkude funktsioon on oluliselt langenud.

Tüsistused

Pikaajaline kõrge veresuhkur kahjustab veresooni nii suuri kui väikseid. Tüüpilisemad tüsistused:

• Mikrovaskulaarsed: retinopaatia, nefropaatia, neuropaatia
• Makrovaskulaarsed: südameinfarkt, insult, alajäsemete ateroskleroos
• Jalahaavandid ja diabeetiline jalg — võivad viia amputatsioonini
• Rasvmaks ja maksatsirroos
• Mitmesugused infektsioonid

Sellepärast on diabeedi ravi mitmekülgne — lisaks veresuhkrule jälgime ka vererõhku, kolesterooli, neerufunktsiooni ja kaalu.

Regulaarne jälgimine: mida ja kui sageli?

• HbA1c — iga 3–6 kuu järel
• Vererõhk — kodus regulaarselt, eesmärk < 130/80 mmHg
• Lipiidid (LDL, HDL, triglütseriidid) — kord aastas
• Albumiini/kreatiniini suhe (mikroalbuminuuria) — kord aastas
• Silmapõhjade pildistamine — kord 1–2 aastas
• Jalgade kontroll (tundlikkus, ABI-indeks) — kord aastas
• Kehakaal ja vööümbermõõt — igal vastuvõtul

Millal pöörduda meie kliinikusse?

Kui sul on diagnoositud 2. tüüpi diabeet või prediabeet, või kui tunned, et vajad professionaalset abi diabeedi juhtimisel, broneeri vastuvõtt Tallinna Endokrinoloogia Kliinikusse. Pakume:

• Endokrinoloogi vastuvõttu — ravi planeerimine ja kohandamine
• Diabeediõe konsultatsiooni — toitumis-, süsti- ja sensorinõustamine
• Silmapõhjade pildistamist ja ABI-indeksi mõõtmist kohapeal
• Glükoosi tolerantsustesti diagnoosi täpsustamiseks